Ümbruskonna inimesed teadsid, et olime venelaste heinavargusele vahele läinud. Varastada ei tohtinud, isegi sõjavägi mitte. Pärast meie vabastamist anti välja heinanormiseadus, mille järgi oli iga taluomanik kohustanud andma Punaarmeele tasuta heinu. See seadus püsis kuni saksalaste tulekuni ainult mõne nädala.