Oli 1941 aasta sügis. Viljapeksu Aeg oli alanud. Käisime isa ja vanemate vendadega naabertalus tädimees Johannes Remmelkoore juures reht Peksmas (1). Ûhel päeval jäime pärast tööd naabritega juttu vestma, kiiret polnud kuhugi. Arvasime, et aknad on piisavalt hästi kaetud. Minu vanem vend Viidi tahtis minna õue pissile. Kui ta avas välisuke, seisis ta silmitsi vene ohvitseriga. " Davai, ruki! (2)! hüüdis mees.