Vahtsõ-Roosa vana moonamaja tetti a

Vahtsõ-Roosa vana moonamaja tetti aopikku jälki kõrda.


Vahtsõ-Roosa vanan moonamajan, miä oll’umal aol saanu Pehlaku Pauliine umas, elli pääle sõta hulga rahvast. Näide siän ka Soe-nimeline tisler.

1948. aasta jüripääväl oll’ hirmsa kõva tuul. Tisler alust’ hüüvlilastõga pliidi ala tuld, ku hää tõmbaminõ vei äkki joba tuld haardnu laastukõsõ läbi korstna katussõ pääle. Laastukatus võtt’ kergede tuld ja läts’ palama.

Ellervee saeveski tüülise, kiä kuursõva mäekaldõ pääl palkõ, näivä, et asi om halv. Nä lätsi Valgõdõ Majja inemiisile appi kraami tarõst vällä kandma. Ja hää oll’ – ülemäne kõrd palli puhtani är.

Tulõtõrjõ käsipumba olli katski. Pangõga kannõti külh jõest vett, a midä sa tõsõ kõrra pääle õks kannat. Tuul oll’ häste kõva ja vei tulõkibõna edesi üle jõe saeveski lavvakihte sisse. Mitu kihti palli är. Tuld võtsõ ka mõisaaignõ rehepessümassin.

Tuul kand’ tuld viil edesi: palama läts’ sann, miä jouti sõski är kistuta, puul’ kilumeetrit edesi karas’ tuli vana kõrdsihuunõ katussõharja, a tuu jouti ka är kistuta. Latsõ kävve viil pümmega ümbretsõõri kaeman, kas mõni tulõkipõn om kohegi karanu. Häste lämmi oll’, sai pallidõ jalguga kävvü.

Nõvvukogudõ võim mõistsõ Pehlaku Pauliinele 25 aastat vangimajan. Arvada tuuperäst, et tä paar päivä inne õnnõtust oll’ ülnü kolhoositegemise kokkusaamisõl, et timä umma maia külh kolhoosilõ ei anna, innembi pand palama. Tuust oll’ hää kinni haarda. Paula istsõ vangin mõnõ aasta, sis sai tenu tutvuisilõ vällä. A tisler, kiä ütel’, et timä es olõ sukugi süüdü, läts’ pia säält küläst minemä.

Taa luukõsõ kõnõli Kirchi Aino ja Pehlaku Heino Vahtsõst Roosast.



Mis sa arvat?

Resultat (svenska) 1:

Vahtsõ-rosa moonamaja aopikku tetti gamla äckliga & sittplatser karta. Vahtsõ-rosa Alexanders moonamajan, miä oll "umal aol Pehlaku sena Pauline umas, elli djupa skogen kör ett antal personer. Ett exempel på siän också i varm-heter joiner. i 1948, år jüripääväl oll "fruktansvärt hård vind. Handinstrument upphov hüüvlilastõga kaminen brand i området, ku fina tõmbaminõ vei kanske joba haardnu eld laastukõsõ katussõ genom skorstenen till den djupa skogen. Laastukatus vapen "eld och kergede läts" Stalos. Ellervee mal tüülise, kuursõva mäekaldõ palkõ jorden kiä, näivä, för den delen, om halv. Lo lätsi Valgõdõ House inemiisile vällä tarõst saker för att hjälpa bära. Och den goda oll "– ülemäne kõrd ball puhtani. Tulõtõrjõ käsipumba olli linje. Pangõga kannõti külh vatten från floden, (a) vilka är du tõsõ kõrra õks kannat djupa skogar. Lindar oll "med så svårt och vei tulõkibõna edesi över floden till sågverket i lavvakihte. Flera lager av bollen upp. Elden också võtsõ mõisaaignõ rehepessümassin. Vinden hälen "brand slice edesi: läts Timiou ' sann, miä jouti sõski inte kistuta edesi kilumeetrit i trädet,"karas"kom från en gammal kõrdsihuunõ katussõharja, en jouti kistuta tuu bär också. Latsõ kävve ümbretsõõri pümmega skiva kaeman, om någon av tulõkipõn om kohegi karanu. Med det, han blev den "oll lämmi pallidõ jalguga kävvü. Nõvvukogudõ power mõistsõ Pehlaku Pauliinele vangimajan 25 år. Arvada tuuperäst, som våren par päivä õnnõtust ülnü oll kolhoositegemise inne's kokkusaamisõl att kolhoosilõ külh maia timä umma ger inte innembi, pand Stalos. WISP oll "bra stick haarda. Paula istsõ vangin mõnõ årets tutvuisilõ tenu vällä, sis fått. A de snickare, ütel 'att kiä timä es olõ sukugi süüdü, läts' minemä küläst kommer tillbaka från pia. TAA luukõsõ kõnõli Pehlaku och Vahtsõst Heino Kirchi Aino rosa. Som du tror?

Resultat (svenska) 2:

Pink Vahtsõ gamla moonamaja Tetti aopikku vile ordning. Vahtsõ-rosa moonamajan åldrats, Mia oll'umal aol mottagare av Pehlak Pauliine Umas, pääle Elli mata folket. Exempel Sian också varm möbelsnickare som heter. År 1948. I jüripääväl oll "skrämmande hårda vindar. Tisler bas "hüüvlilastõga område med spis eld ku bra att tõmbaminõ vei plötsligt flammar svammel haardnu ​​laastukõsõ genom skorstenen katussõ gröna. Laastukatus Driftsättning 'milda flammor och LATS "Palama. Ellervee är blåsigt, sågverks, Kia kuursõva mäekaldõ Paal Palko, dummy, för den delen about Halv. Na Latsi Valgõdõ House inemiisile för att bära saker tarõst township. Och bra att oll "- en gång en befälhavare i bollen rent kanten. Tulõtõrjõ handpump katski tullkontor. Pangõga kannõti külh vatten från floden, ett förfarande för vad du Toso pääle OKS patient. Vind oll "Haste hårt och vei tulõkibõna edesi lavvakihte sågverket i floden. Flera lager av bollen kant. . Brand võtsõ också mõisaaignõ rehepessümassin Wind häl "eld skiva edesi: Palama Lats" sann, Mia nådde sõski kistuta kant, träd "skarpsill meter edesi Karas kõrdsihuunõ katussõharja var gammal, var det en väl kärn kistuta kant. Latšo kävve skiva pümmega ümbretsõõri kaeman om någon tulõkipõn Om kohegi stundens ingivelse. Hast Lämmijärv oll ', blev pallidõ jalguga kävvü. Nõvvukogudõ effekt mõistsõ Pehlak Pauliinele vangimajan 25 år. Arvada tuuperäst att han päivä få inne õnnõtust oll "ülnü kolchos kokkusaamisõl umma Tima maia külh kolhoosilõ inte ger innembi pand Palama. Wisp OLL "bra att hålla haarda. Paula istsõ år som fånge mono, sis fick meths tutvuisilõ township. En möbelsnickare, Kia Utel "till Tima es OLO sukugi süüdü, Lats 'säält pia Besök gå. Taa luukõsõ kõnõli Kirchi Aino och Pehlak Heino Vahtsõst Denna rosa. Vad tycker du ca.?

Resultat (svenska) 3:

vahts õ rosa gamla moonamaja tetti aopikku äckligt k õ rdi.


vahts õ - rosa vanan moonamajan, mi ä var "lord aol stödmottagaren pehlaku pauline umas, ellie köra på ett stort antal människor.ett exempel på si ä n värmer en snickare.

1948.j ü slita ää v ä l var en vind.joiner grund "h üü vlilast õ ga spis område eld, eld är t õ mbamin õ vei kanske jobb för haardnu laastuk õ s õ katuss õ ur skorstenen.laastukatus vapen "kergede eld och l ä ts" palama.

ellervee mill t üü lise, ki - ä avdelningen kuurs õ va m ä ekald õ palk õ, n ä iv ä att det om det här.l ä tsd. valg õ d õ hus inemiisile hjälpa saker tar õ st v ä ll ä bär.och det där är bollen puhtani k õ rd ü lem ä ne - oll -: följande tul õ t õ rj õ k ä sipumba olli katski.

.pang õ ga kann õ ti k ü lh vatten från floden, k õ rra õ ks på vad du inte õ s õ kannat.vinden var bra hårt och / tul õ kib õ na lavvakihte edesi över floden i kvarnen.hur många lager av bollen av v õ ts õ m õ isaaign õ rehepess ü massin. eld också.

vinden häl "eld bit edesi: palama l ä ts" sann, mi ä av jouti s õ ski kistuta, träd "kilumeetrit edesi karas kom till gamla k õ rdsihuun õ katuss õ harja, en tu värde jouti också kistuta.lats õ k ä vve bit p ü mmega ü mbrets õõ ri kaeman,är tul õ kip õ n om kohegi karanu.- l ä mmi var ", blev blek õ jalguga k ä vv ü.makten m õ ister õ

n õ vvukogud õ pehlaku vangimajan pauliinele i 25 år.arvada. några p ä iv ä tuuper ä st att på ett õ nn õ tust var ü i ü kolhoositegemise kokkusaamis õ l att tim ä umma maia k ü lh kolhoosil õ ger inte, lägg innembi palama.haarda tvättsvamp var ".paula ister õ vangin m õ õ år nsis var tenu tutvuisil õ v ä ll ä.en snickare, ki - ä - säger att tim ä es ol õ sukugi s üü d ü, l ä ts "pia s ää lt k ü l ä st minem ä.

r s k n luuk õ õ õ õ li kirchi aino och pehlaku heino vahts õ st rosa.



du problem?